Tagasivaade poistelaagrile

Avaldatud 22.8.2014, autor Allan Randlepp

Vihmasabin on just lõppenud ja päike piilub pilve tagant. Päevinäinud üheksakohalise Ford Transiti pakiruumi täidab raftinguparv, mõlad ja päästevestid, nii et kottide jaoks on ruumi veel ainult istmete all ja vahel. Kottide otsas on kohad sisse võtnud juba natuke kärsituks muutunud poisid. Viskan veel viimase pilgu üle laagriplatsi: kas tõesti on juhtunud nii, et lahkun seekord laagrist esimesena?

Lõppenud on kuues poistelaager, viis päeva ja neli ööd lageda taeva all. Päevad täis piibliuurimist, väljasõite, mänge ja seiklusi. Tegelikult võiks sama hästi seda laagrit ka isadelaagriks nimetada, sest laagrit korraldavad isad, kes parasjagu sel aastal oma poegadega laagrisse tulevad. Keegi teeb süüa, keegi juhendab noaga voolimist, keegi räägib õhtujuttu, keegi juhendab kalapüüki, matkamist jne, täpselt nii nagu kellelegi antud on. 

Ka poistel on laagris omad kohustused. Vahetustega ollakse köögitoimkonnas, lisaks on vaja tuua saunapuid ja veepaagid täita. Väiksemate seas oli eriti populaarne parve peal tiiki taimedest puhastada.

Igal aastal on poiste arv tasapisi aga kindlalt kasvanud. Nii ka sel aastal, laagris osales 21 poissi vanuses 5-15 aastat, kaasas oli kokku kuus isa. Võrreldes eelmisel aastal osalenud üheksa isaga on seda üsna vähe, aga me saime kenasti hakkama. Osalt tänu sellele, et kõik kuus isa olid osalenud ka varasematel aastatel, ning osaliselt ka seetõttu, et seekord olid poisid kuidagi eriti rahulikud ja korralikud. Tegelikult nii rahulikku laagrit ma ei mäletagi. 
Kui muidu on laagri lõpuks isadel toss väljas ja järgmise laagri peale ei taha nii pea mõelda, siis seekord oli küll tunne, et võiks kohe uue laagri otsa teha. Nii palju sõltub ikka sellest, kuidas lapsed ennast üleval peavad. Igatahes tundub, et seekord sobis pakutav programm ja formaat hästi kokku laste ootuste ja huvidega.

Lapsevanemana tahaksin muidugi, et laagri kõige meeldejäävam osa oleks Piibli uurimine, kus me arutlesime Joosepi loo varal elus esinevast ebaõiglusest, kättemaksust ja andestusest. Poiste käest küsides sain sellele küsimusele erinevaid vastuseid. Päris palju mainiti Otepää seiklusparki, parvematka Ahja jõel ja kalapüüki. Ratsutamise vastu näitasid poisid üles suhteliselt leiget huvi. Ilmselt sobiks ratsutamine paremini tüdrukute laagrisse. Mängudest oli seekord konkurentsitult populaarseim jalgpall. Jalgpallis võtsid poisid mõõtu ka isadega. Pühapäeval toimunud poiste ja isade jalgpallimatš lõppes 8:0 esimeste kasuks.

Kui veel arvesse võtta, et laagris osalemine on isadele tasuta, siis võiks natuke provotseerivalt küsida, mis nende isadega siis lahti on. Laagrisse nad ei jõua, jalgpalli ei mängi ja mida vähem neid on, seda paremini poisid käituvad. 
Armas isa, kui sul on sobivas vanuses poeg (või õnnestub sul kelleltki mõni ajutiselt laenata) ja sa ei pelga head seltskonda ning telgis magamist, siis tule oma poisiga laagrisse! Neile, kes mingil põhjusel ei saa siiski ise kohale tulla, aga tahaksid teotada, on ka palju võimalusi. Alati on olnud poisse, kes vajavad toetust laagris osalemiseks, on see siis varusutse või osalustasu näol. Sel aastal toetati meid lisaks rahalistele annetustele veel väikebussi, raftinguparve, laagripaiga, transpordi ja palju muuga.

Tihti küsitakse a seda, kust laagri jaoks raha tuleb ja kes need poisid on, kes osalevad. Laager läks maksma umbes 900 eurot, millest 42% maksid osalejad ise, 34% oli AKELi toetus ja 24% eraannetused. Lisaks muidugi mitterahaline toetus laagripaiga ja muude vahendite näol. Poisse tuli laagrisse Eesti erinevatest paikadest nagu Rakvere, Viljandi, Tallinn, Keila, Elva, Tartu, Kehtna ja nende ümbruskond. Vanuse mõttes oli laager suunatud 8-13-aastastele ja selles vanuserühmas oli ka kõige rohkem osalejaid, kokku 12. Vanuserühmas 14-15 oli poisse kuus, ning nooremaid kui kaheksa-aastaseid oli kolm.
Kuna tegemist on siiski kristliku laagriga, siis huvitab paljusid ka see, kes kuulub kogudusse ja kes mitte. Kõik kuus isa, kes osalesid, on mõne koguduse liikmed. Lastest umbes kolmandik olid mittekristlikest peredest või kelle vanemad pole koguduse liikmed. Aga ega peale vaadates küll vahet ei tee, kes käib kirikus ja kes mitte ning kõik said omavahel sõbralikult läbi.

Järgmine laager toimub loodetavasti aasta pärast umbes samal ajal samas kohas ja vähemalt sama heal tasemel. Nii et tere tulemast laagrisse!

Laagri pilte saab vaadata siit.

Jaga Facebookis
Vaata lisaks
Loe lisaks
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat