Rõõmusõnum Patmoselt

Unne suikumine on ideaalne metafoor selle kohta, kuidas pal-jud meist oma usuelu elavad. Me läheme läbi religioossete talitus-te, laulame jumalateenistusel laule, ilma et mäletaksime ühtegi sõna ja mõnikord palvetame ning loeme Piiblit nii nagu kataks kõike tihe udu, mis takistab sellel meie elu mõjutamast. Aga me ei pea jääma vaimulikult sellesse uttu. Jumalal on vastumürki.

Eluaegne katoliiklane Dan arvas, et Vicky Nelson on äärmiselt ärritav. Ta suutis vaevu temaga ühes kohas töötada. Miks? Kuna naine oli kogu aeg nii rahulik. Teda ümbritses harva kohatav rahulikkus. See kiirgas temast kui vaimulik rahusti. Mehele näis, et ta on rohtude mõju all või midagi sellist.

„Miks sa kogu aeg nii rahulik oled?” küsis ta ühel päeval.

„Minu usk,” vastas naine rahulikult.

„Mis usk?” kogeles mees. „Minul on usk – ma olen katoliikla-ne!” (Ta väitis, et oli sel ajal maailma halvim katoliiklane.)

„Minu usk,” kordas naine.

„Mida sa silmas pead?” Dan oli alati Jumalasse uskunud, aga tundis, et inimesed, kes ütlevad enda kohta uuestisündinud, on hullud. Kui kristlased tema raadiosaatesse helistasid, mängis ta nende jutu taustaks The Twilight Zone muusikat.

Vicky kutsus ta endaga Piibli raamatupoodi. Mees ostis Piibli ja sai naiselt väikese kollase brošüüri pealkirjaga „Neli vaimulikku käsku”. Teiste asjade seas oli brošüüris joonistus troonist, millel istus mees. Alla oli kirjutatud: „Astu sina troonilt alla ja pane sin-na See, kes on sind loonud”.

Hmm, mõtles Dan. Selles on oma iva. Ta laskus põlvedele ja ütles: „Olgu, Jumal, kui Sa tõesti oled seal üleval, tule minu ellu ja aja oma asja! Aamen.” Siis läks ta voodisse ja luges läbi enamuse Johannese raamatust. Aga ta vajus enne lõppu unne, kuna ta juba teadis, kuidas see lõpeb.

Järgmisel hommikul ärkas ta ja tundis, nagu oleks joonud 10 tassi kohvi. Põhjus oli lihtne. Ta mõistis, et nüüd ta uskus Jumalas-se! Ta janunes Piibli lugemise järele. Ja selles oli tema jaoks mõte! Ainult Issand saab teha selliseid imesid. Vaimuliku une vastu-mürk on „palu ja sulle antakse” (Mt 7:7). See on lihtsalt „maitse ja vaata” (Ps 34:8). Jumal on tõeline ja Ta ootab, et saaks ennast meile näidata.

Issand, ma palun Sind täna enda elu troonile. Ärgu midagi lahutagu mind Sinust.