Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 4.10.2012, rubriik Päeva sõna
„Ennäe, ma tulen kui varas! Õnnis on see, kes valvab ning hoiab oma rõivaid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi!” (Ilm 16:15)
See on väga oluline salm, kuna see näitab, et Harmagedooni lahing (Ilm 16:14, 16) on võitlus tegelike inimeste südamete ja meelte pärast. See ei ole Lähis-Ida nafta pärast või üks sellistest lahingutest, mida oleme selles maailmajaos hiljuti näinud. Just selle peatüki keskel, mis kirjeldab Harmagedooni, on kutse Jumala rahvale jääda lõpuaja saabudes valvele ja ustavaks.
Eriti huvitav on ühendus selle salmi ja Laodikeia sõnumi vahel 3. peatükis. Me leiame siit salmist neli sõna (rõivad, alasti, nägema ja häbi), mis üheskoos esinevad veel vaid ühes kohas Piiblis – Ilm 3:17, 18. Ajaloo otsustaval lõpuhetkel tuletab Jumal meile meelde kirja Laodikeiale.
Laodikeia põhiprobleem on ebaautentsus. See, mida ta enda kohta ütleb, ja mis ta tegelikult on, on kaks ise asja. Selle salmi kohaselt on Laodikeia pannud ette rikkuse maski, aga tegelikult elab ta vaesuses. Ta on maskeerinud end kaunite rõivastega, kuid ei saa põgeneda oma alastuse reaalsuse eest. Ja ta väidab, et ta elab heas ümbruskonnas, aga tegelikult on ta vilets ja kodutu. See meenutab mulle midagi.
Umbes 30 aastat tagasi käisin paari sõbraga ühel pühapäeval New Yorgi Riverside’i kirikus. Seal on üks maailma viiest suure-mast klassikalisest orelist. Olles sel ajal ka ise organist, ei saanud ma sellest kunagi küllalt. Selle päeva organist oli Frederick Swann. Ta oli rahvusvaheliselt tuntud ja tal oli väljastanud mitu plaati.
Kui teenistus lõppes, läksin sõpradega üles platvormile, et orelit lähemalt vaadata. Ja kuna ma teadsin neist asjust mõndagi, hakka-sin neile oreli kohta selgitusi jagama. Minu rääkisime ajal hakkas kuulajaskond kasvama. Oli vahva omada suuremat auditooriumi. Seega hakkasin ka oma lugu veidi laiendama. Ja kuulajaskond kasvas veelgi. Siis korraga märkasin, et inimesed ei vaata enam mind, vaid midagi minu selja taga. Kui ma ümber pöörasin, nägin Frederick Swanni ennast. Ta vaatas mulle otsa ja ütles: „Poeg, enne kui sa oma suu avad, säti faktid õigeks.” Siis ta pöördus ja läks ära. Mina soovisin, et mind oleks sel hetkel lennutatud teisele planeedile. Otsekohe. Sel päeval sain väga valusa autentsuse õppetunni.
Issand, ma tunnistan, et mõnikord ma isegi ei tea, kui väga ma püüan olla keegi, kes ma ei ole, või lüüa läikima pilti endast, mis ei vasta tõele. Aita mul leida kindlustunne Sinus, nii et ma võiksin anda Sinu olemasolu kohta minu elus autentse tunnistuse.