KAS RÕÕM ON KOHAL? – 1

Avaldatud 6.7.2015, rubriik Päeva sõna

Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes. … Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega, kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Apostlite teod 2:42−47

Kathleen Piper jagas oma lugu ajakirja Adventist Review rubriigis „Anna ja võta”: „Ühel õhtul, kui ma olin koguduse juhatuse koosolekul kiriku keldris, helises kõrvalruumis pikka aega telefon. Kuna ma olin uksele kõige lähemal, läksin telefonile vastama. Liini teises otsas küsis hääl: „Kas Joy (ingl. k. „rõõm”) on kohal?” Midagi mõtlemata vastasin: „Ei, siin pole mingit Joyd, siin on kirik.” Olen sageli mõelnud, kas helistaja mõistis minu vastuse täit tähendust.”

Kuidas on sinu kogudusega, minu kogudusega – kas rõõm on kohal? Kindlapeale oli see kohal Apostlite tegude aegses koguduses! Kolm tuhat vastpöördunut olid selles tuliuues vaimulikus kogukonnas koos juubeldades. Siin kasutatud kreekakeelne sõna tähendab äärmiselt suurt rõõmu. Nii suurt rõõmu, et kogudus juubeldas seitse päeva nädalas ehk „päevast päeva”, nagu väljendas dr Luukas. On see alles kogudus!

Ja mida nad siis tegid? Piiblitõlge The Message annab meie teksti edasi nii: „Nad pühendasid end apostlite õpetustele, koos elamisele, ühistele söömaaegadele ja palvetele.” (Ap 2:42) Siin need on – neli elutähtsat komponenti valitute hulgas ühtsuse moodustamiseks. Õigupoolest kui otsustad täna, et tahad rajada oma koguduse viie-kuue venna ja õega ühtse kogukonna, siis on apostliteaegse „üksteisestumise” ühtsuse kogemise saladuseks need neli võtit: Sõna (siis ei olnud piibliseltse, kes oleksid Piibleid jaganud, oli ainult apostlite õpetus Pühakirjast); grupp (mõne inimese, kõigest käputäie kogunemine kodudes, sest sa ei suuda mahutada kõiki 3000 ühte ruumi!); leib (nad sõid ühiselt, mitte iga päev ja iga kord, kuid piisavalt, et moodustada tugev seltskondlik side) ja palved (nad rääkisid Jumalaga koos − ei mingit ilustatud keelt ega keerulisi palveid, lihtsalt väike vendade ja õdede kogukond räägib ühiselt Jeesusega). Varakristlikul kogudusel ei olnud vaja ühtse kogukonna loomiseks doktorikraadi. Kõik, mida Vaim vajas, oli käputäis mehi ja naisi, kes oli innukalt valmis armastama Jumalat üle kõige ja üksteist erapooletult.

Ja see on kõik, mida Ta vajab ka praegu, kui keegi helistab sinu kirikusse rõõmu otsides.

Jaga Facebookis