Ainus viis kasvamiseks

Avaldatud 20.4.2021, rubriik Päeva sõna

Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Matteuse 25:40

„Ma üritan rohkem“ on kasulik väide, kui tegemist on uue oskuse õppimisega või katsega tööl probleem lahendada. Kuid see on täiest kasutu, kui räägime rohkem Kristuse moodi olemisest, sest suurem pingutus ei aita selle saavutamisele kaasa. Kristlik eluviis on üks koht, kus rohkem üritamine lihtsalt ei toimi; kui toimiks, siis saaksime hoobelda, et oleme oma pühitsusele mingil kombel kaasa aidanud.

Probleem rohkem Jeesuse moodi olla üritamises on, et sinu esmane fookus on ikkagi iseendal ning endaga tegelemine on probleem, mis üldse patuni viis. Hammaste risti surumine ja rohkem pingutamine, et end puhastada, hoiab pilgu endal!

Võib-olla on see peamine põhjus, miks keskenduvad ülesanded, mille Jeesus kogudusele jättis, teistele. Jeesuse lahkumisjuhis jüngritele ei olnud, et nad peavad tööle asuma ja ennast puhastama; see oli evangeeliumi viimine maailmale. Ja Jeesus väljendab lammastest ja kitsedest rääkides selgelt, et Ta võtab teiste eest hoolitsemist väga tõsiselt. Ta peab teistele tehtut nagu endale tehtuks.

Kui laseme evangeeliumitööl end üleni haarata, siis on meil vähem aega endale vaatamiseks. Ego lükatakse kõrvale ning äkitselt muutub aeg, mida veedame koos Jeesusega Piiblit uurides ja palvetades, mõjuvõimsalt muutvaks. Me ei muutu enda kallal tööd tehes; me muutume, kui astume teelt eest ja laseme Kristusel meid muuta. „Kasvame armus ainult siis,“ kirjutab Ellen White, „kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud − kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud kasvab treeninguga ja tegutsemine kuulub elujuurde. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti on kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, võimetu kasvama Kristuses, ning kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli.“3*

Jaga Facebookis