Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 22.10.2012, rubriik Päeva sõna
„Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald, tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema hiilgusest. Ta hüüdis võimsa häälega: „Langenud, langenud on suur Paabel ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks!”” (Ilm 18:1, 2)
Baabülon on enam kui lihtsalt lõpuaja võim. Suure linnana sümboliseerib see kurje jõude, mis on kunagi maailma üle valitse-nud. Kreeka keeles Ilm 17:18 Baabülon „on” suur linn, mis „valit-seb” maailma kuningate üle. See olevikuvormi kasutamine koos olevikus tegusõnaga on moodus, kuidas kreeka keeles väljendada jätkuvust. See tähendab, et Baabülon valitseb jätkuvalt ja katkematult ilmamaa kuningate üle. Baabüloni põhimõtted on iga võimu taga maailmas, mis püüavad inimesi sundida ja ära kasutada.
Baabülon võib oma inetut pead tõsta kõige üllatavamates koh-tades. Iisraeli seadus nõudis, et orjapidajad tagaksid vabastatud orjadele vahendid, nii et nad saaksid oma elu üles ehitada (5Ms 15:13, 14). Aga Ameerika vabastatud orjad ei saanud kunagi luba-tud „neljakümmet aakrit ja muula”. Põhjapoolsed osariigid lõpeta-sid orjapidamise kodusõja ajal, kuid vabastatud orjadel polnud maad, et põllumajanduslikus lõunas toime tulla. Paljud vabastatud orjad muutusid võlaorjadeks nendes samades maavaldustes, kus nad kunagi olid töötanud ahelates.
Kahekümnenda sajandi alguses kolisid miljonid lõunast pärit mustad põhjapoolsetesse linnadesse lootusega leida töö ja pääseda segregatsioonist. Aga nad said uue segregatsiooni osaliseks, mille nimi oli valge põgenemine. Kui valged linnast lahkusid, võtsid nad kaasa oma raha, selle tulemusena on tekkinud tänapäeva linnage-tod. Orjus lõppes pea 150 aastat tagasi, kuid need, kes on sündi-nud getos, kogevad koheselt hariduslikku ja majanduslikku eba-võrdsust. See ebavõrdsus ulatub tagasi aega, mil meie esiisad tegid teadlikke otsuseid pigem majanduslikel kui eetilistel kaalutlustel.
Kas mina vastutan oma esivanemate pattude ja ebaõigluse eest? Näib, et Piibel annab sellele jaatava vastuse (Ilm 18:4–7, Mt 23:29–36). Selle ebavõrdsuse ignoreerimine, mõeldes, et „mul ei olnud sellega mingit pistmist”, on nagu korvpallimeeskond, kes on pettusega saanud üheksa korvi järjest ja siis ütleb: „Olgu, ülejäänud mängu mängime ausat mängu!” Kristlased peaksid tahtma midagi teha, aga mida?
Rassipõhised hüvitised ei pruugi olla õige vastus. Afroameerik-lasest pastor John Perkins on naljatamisi öelnud: „Paljud vaesed ostaksid kohe kalli auto ja rikkad saaksid oma raha jälle tagasi!” Aga me võime investeerida aega ja raha kogukondades, mis seda vajavad. Me võime leida viise, kuidas aidata vaestel oma elu üles ehitada.
Issand, anna mulle süda, et ma näeksin teiste vajadusi nii, nagu Sina neid näed. Täida mind julguse ja ohvrimeelsusega, et ma tahaksin midagi selles suhtes ette võtta.