Rõõmusõnum Patmoselt

Meie tänase teksti põhjal on selge, et Baabülon ei ole mitte ai-nult jõukas, vaid ta on oma jõukuses sulgunud eneseimetlusse. Tema tähelepanu on pööratud iseenda naudingutele ja ta kaitseb seda positsiooni iga hinna eest. Ta on ignoreerinud Jeesuse õpe-tust: „Andke, ja teile antakse” (Lk 6:38). See annab mõista, et kui sa soovid rikas olla, siis pead oma rikkused ära andma. Rikkusest kinnihoidmine põhjustab selle kaotuse.

Vanderbilti varanduse saatus illustreerib seda mõtet. Vanderbiltid erinesid teistest rikastest kahe asja poolest. Esiteks oli neil rohkem raha. William H. Vanderbilt, New Yorgi keskraudtee president, jättis 1885. aastal surres oma pärijatele 200 miljonit dollarit. See rahasumma muutis ta maailma rikkaimaks inimeseks. Teiseks, näis, et see pere on võtnud kindlaks nõuks oma rikkust mitte jagada nendega, kel ei olnud nii hästi läinud. Vahetult enne surma vastas Kommodoor, nagu inimesed William H. kohta ütlesid, Chicago Tribune reporteri küsimusele sotsiaalse südametunnistuse kohta vandesõnaga: „Rahvas on ... .”

William Vanderbilt ei olnud täielik ihnuskoi. Ta andis miljon dollarit Vanderbilti ülikooli rajamiseks ja lubas ükskord oma nai-sel end veenda annetama 50 000 dollarit kiriku ehituseks, aga see annetus pidi olema ilmalik žest, mitte usuline.

Kommodoori eeskuju on läinud edasi tema järglastele. Nende annetused heategevuseks kippusid olema ühekordsed, sageli sur-majärgsed. Nagu Kommodoori kirikuannetuse puhul, ei olnud neil isiklikku suhet projektidega, mida nad toetasid. Morganite, Fordide ja Rockerfellerite monumentaalsete annetustega võrreldes olid Vanderbilti annetused suhteliselt väikesed. Ja varanduse hoolikale järelvalvele vaatamata on Kommodoori vara tänaseks sisuliselt kadunud.

Näib, et andmine tagab eesmärgi, mida perekonnad vajavad, et selle rajaja vaimsust ja elujõudu ka tulevastes põlvkondades elus hoida. Kui jõukatel perekondadel ei ole sellist eesmärgi tunnetust, puistavad nad oma jõukust laiali sotsiaalse staatuse saavutamise ja eneserahuldamise nimel, mis viib selleni, et nad pillavad ära pere-konna aarded. Parafraseerides taas Jeesust: „Õndsam on anda kui võtta” (Ap 20:35).

Issand, puuduta minu ja mu laste südant andmise rõõmuga.