Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 27.10.2012, rubriik Päeva sõna
„Tema pärast hakkavad nutma ja halisema ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toretsenud, kui nad näevad tema põlemise suitsu, seistes kartusest tema piina ees kaugel eemal ja hüüdes: „Häda, häda, suur linn, Paabel, võimas linn, sest üheainsa tunniga on tulnud su kohtumõistmine!”” (Ilm 18:9, 10)
Lõpuaja Baabüloni olukord pidi esimese sajandi Väike-Aasia inimeste jaoks arusaadav olema. Nad nägid arvatavasti „ilmamaa kuningatena” kohalikke kuningaid (nagu näiteks Palestiinas Heroodes), kes provintsides Roomat esindasid ja seal valitsesid. Need valitsejad hoidsid neid eemal hävingust, kuna nad tahtsid kaitsta iseennast. Nii toonane kui ka tänane armastus „Baabüloni” vastu on enesekeskne, see ei ole ennastohverdav armastus.
Esimesel sajandil oli Rooma keskpunkt, mis tõmbas endasse kogu impeeriumi jõukuse. Provintside valitsejad said Rooma valit-semisest suurt kasu. Paljud ei oleks ilma imperaatori heakskiiduta iial valitsejapositsioonile tõusnud. Rooma pakkus oma sõpradele kindlustunnet ja jõukust. Ja Aasia, kus oli Johannes, oli provintsi-dest üks rikkamaid.
Aga Rooma jõukuse üks põhjus oli see, et see tuli teiste arvelt. Igal aastal tuli Egiptusest, Põhja-Aafrikast ja Musta mere regioonist pealinna neli tuhat tonni teravilja. Kui provintslased pidid teravilja eest maksma kõrget hinda ja mõnikord neil ei olnudki seda, siis Rooma 200 000 perekonda said seda valitsuse poolt regulaarselt tasuta.
Rooma jõukuse- ja rikkuseiha tekitas paljudes provintslastes soovi investeerida toodetesse, mida nad võisid eksportida Itaalias-se, mitte anda kohalikele, kes neid vajasid. Väike-Aasia maaoma-nikud kasutasid väga palju maad ekspordi tootmiseks, näiteks vei-ni tootmiseks, nii et Aasia linnad pidid vilja eksportima Egiptusest ja mujalt. Maaomanikud said oma suhetest Roomaga kasu, aga tavalised inimesed pidid maksma kõrget hinda, et rahuldada oma esmaseid vajadusi toidu järgi. (vt Ilm 6:5, 6).
Rooma kaubanduslikud huvid kajastusid ka selle religioonis, nii et inimesed, kes soovisid osta ja riigile müüa, pidid selle eesõiguse eest kummardama. Johannes nautis kindlasti selle nägemuse irooniat. Pole ime, et provintside kauplejad ja valitsejad ägasid. Nad olid oma hinge müünud süsteemile, mis neid hellitas ja nüüd oli see süsteem kokku varisenud!
Juudid olid Rooma religiooni kõrval erand, nii et nad said ka selle süsteemi väliselt osta ja müüa. Aga esimese sajandi kristlased, kes sünagoogist välja löödi, pidid valima paganliku teenistuse ja oma sissetulekute kaotamise vahel. Viimastel päevadel toimuvad maailmas sarnased muutused.
Issand, aita mul näha, millises ulatuses motiveerivad minu tegusid pigem rikkus ja võim kui ustavus Sinule.