Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 28.10.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest keegi ei osta kunagi enam nende kaupa: ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või rauast või marmorist eset, ei kaneeli ega kardemoni, ei suitsutusrohte, mürri ega viirukit, ei veini ega õli, ei püülijahu ega nisu, ei veiseid ega lambaid, ei hobuseid ega tõldu, ei orje ega inimhingi. Puuviljad, mida su hing himustas, on su käest kadunud ning kõik, mis särav ja läikiv, on su käest läinud kaotsi ning neid ei leita enam.” (Ilm 18:11–14)

Kuigi tänapäeval tähendab luksus inimestele sama palju nagu toona, on see nimekiri meie jaoks enamasti võõras. Kui Jumal ennast Johannesele ilmutas, kasutas Ta prohveti aja- ja kohapõhist keelt.

Peaaegu kaks aastakümmet tagasi sain paki pastorilt (nimeta-gem teda George’iks), keda ma väga austasin. Selles oli kiri, milles ta palus mul lugeda pakis olnud märkmikku Ilmutusraamatu kõi-ge raskema osa kohta. Ta soovis oma uurimusele minu tagasisidet. Paar ööd hiljem keerasin oma voodis küljelt küljele, suutmata uinuda. Otsustasin siis, et ma võiksin ju minna teise tuppa ja vaadata George’i märkmikku.

Mind köitis tema esitluse kirglikkus ja selgus. Mingil põhjusel aga nägi ta igas sümbolis ja salmis midagi, mis minu uurimuse kohaselt ei saanud olla võimalik. Mulle näis, et ta liitis kõik nullid kokku ja uskus, et need kokku tähendavad midagi. Mulle tundus, et mul ei ole eriti raske teda õigele teele juhatada.

Meie kirjavahetuses tuli välja, et me ei olnud selle teksti suhtes mitte milleski ühel meelel! Lõpuks koitis mulle, mis tegelikult toimus. Ma lugesin Ilmutusraamatut nii, nagu see umbes 90. aas-tal pKr kirja pandi. Tema luges seda 1990. aasta pKr kontekstis. George kirjutas, nagu oleks Johannes tuttav tänapäevaste usuliste autorite töödega. Ta vaatles Ilmutusraamatut nii, nagu elaks Jo-hannes tänapäeval ja kirjutanuks otse probleemidest, mis mõjuta-vad tänapäeva kristlikku maailma.

Aga tegelikkus on see, et Johannes ei kirjutanud Ilmutusraama-tut tänapäeval ega isegi viimase paari sajandi jooksul. Ta kirjutas selle esimesel sajandil ja see rääkis mõjuvõimsalt oma ajas ja ko-has. Kui me loeme apokalüpsist oma vaatepunktist, jõuame välja sinna, kust alustasime – oma enda ideede leiutamiseni. Jumala sõnum meile täna on paremini arusaadav, kui me kõigepealt pöö-rame tähelepanu Tema sõnumile Johannesele.

Issand, aita mul olla kannatlik, kui ma tegelen selle sõnumiga, mille Sina Johannesele andsid. Aita mul mitte eeldada, et Sa oled minu jaoks tingimata valmis pannud just selle, mida ma tekstis kõige esimesena märkan.