Kui Isaac Newton andis meil gravitatsiooni selgitamiseks valemi, andis ta meile matemaatilise mudeli, mis ennustas täpselt, kuidas reageerivad kehad üksteise suhtes. Tema mudel oli suurepärane ning töötas hästi kuni 20. sajandini, mil Einstein andis meile midagi veel täpsemat − relatiivsusteooria. Relatiivsus avas tee kvantmehaanikale ja stringiteooriale, kui üritasime selgitada, miks füüsikaseadused näivad töötavat aatomisiseste osakeste maailmas teistmoodi.
Neid füüsika valemeid, mida sa koolis vihikusse kritseldasid, olid kõik mudelid – mõistuspärased matemaatilised selgitused looduses leiduvate nähtuste kohta. Kui üks neist osutuks veidi ebatäpseks, tuleb teha kohandused.
Pühamus on meil käegakatsutav mudel, mis aitab meil mõista universumi kõrgemaid kontseptsioone. Kuidas päästab meid Kolgata rist? Miks on Kristuse lihakssaamine oluline? Kui sügav on Jumala armastus meie vastu? Kuidas mõistab Jumal lõpuks kohut inimkonna üle ja ajab meie patususe asja joonde, ilma oma moraaliseadust ohustamata? Kuidas saab Jumal tuua patused oma riiki ilma järgmise vastuhakuta riskimata?
Need on küsimused, mis hoiavad meid tegevuses kogu igaviku. „Jumala töö ja toimimisviisi suudame siin maailmas alles õppima hakata,“ selgitab Ellen White, „kuid see kestab terve igaviku.“5* Jumal avas arutelu oma pühamu mudeliga, mida Ta esitas Eedeni väravates, kus olid särav keerub ja ere valgus. See jätkus kogudusetelgis ja siis templis.
Kõik need olid Jumala plaani mudelid, valmistatud füüsilistest materjalidest ja korraldatud nii, et meile arusaamist anda. Praegu jätkame lunastusplaani uurimist taevase pühamu kaudu, nii nagu seda on Pühakirja lehekülgedel kirjeldatud. See on õppeaine, mis kestab kogu elu; see on nii sügav, et me jõua kunagi lõpule. Seejuures teame, et nii nagu Paulus Jumala armastust kirjeldades ütleb, et me oleme alles hakanud mõistma − see on hämmastav.
On aeg raamat lahti lüüa ja noppida Pühakirjast välja kõik, mida suudad; sa tahad olla valmis selleks esimeseks õppetunniks taevas.
In English