Kristus on andnud igale inimesele tema töö ning me peame tunnustama Tema plaani arukust, mida Ta on teinud meile Temaga puhtsüdamliku koostöö jaoks. Ainult teenimiselus on tõeline õnn. Need, kes elavad kasutut, isekat elu, on õnnetud. Nad ei ole rahul ei enda ega kellegi teisega.
Ustavad, omakasupüüdmatud, pühendunud töölised kasutavad rõõmsalt oma parimaid ande kõige madalamas teenistuses. Nad mõistavad, et tõeline teenimine tähendab mõista ja täita kohustusi, mida Jumal näitab.
Palju on neid, kes ei ole rahul tööga, mille Jumal on neile andnud. Nad ei taha teenida Teda lahkelt selles kohas, mille Ta on nende jaoks ära märkinud, et teha kurtmata seda tööd, mille Ta on nende kätte andnud.
Meil on õige olla rahulolematu selles suhtes, kuidas me oma kohust täidame, kuid me ei tohi olla rahulolematud kohustuse endaga lihtsalt sellepärast, et teeksime hea meelega midagi muud. Jumal annab oma ettenägevuses inimestele teenistuse, mis on nende haigele mõistusele justkui ravimiks. Nii püüab Ta juhtida neid oma isekaid eelistusi kõrvale jätma, mis muidu järeleandmisel muudaksid neid ebasobivaks selle töö jaoks, mis Tal nende jaoks on. Kui nad võtavad selle teenistuse vastu ja täidavad seda, saab nende mõistus tervendatud. Aga kui nad sellest keelduvad, jäetakse nad konfliktidesse iseenda ja teistega.
Issand distsiplineerib oma töölisi, et nad oleksid valmis täitma neile määratud ülesandeid. Ta soovib vormida nende mõistuse oma tahte järgi. Sel eesmärgil viib Ta neid läbi katsumustest ja tuleproovidest. Ta seab mõne olukorda, kus lõtv distsipliin ja liigne enese soovide täitmine ei saa neile püüdepaelaks, kus neid õpetatakse hindama aja väärtust ning seda kõige paremini ja arukamalt kasutama. − „Manuscript Releases“, 8. kd, lk 422, 423.
In English