Jeremija kaasaegne. Tahad rohkem teada? Loe: Jeremija 40−43.
Mõtted tänaseks
Olulist osa Iisraeli rahvast ei viidud Babülooniasse. Babüloonia valitsejad määrasid mahajäänute valitsejaks Gedalja. Gedalja arvas, et on mõistlik aktsepteerida võõrvõimu ja sellest parim võtta, kuid mõned ei olnud selle seisukohaga nõus. Ismael, palju radikaalsem juht, korraldas mässu Gedalja vastu, milles viimane tapeti. See tõi Ismaeli võimule, kuid mitte eriti kauaks. Joohanan, kes sai tema asemele, kartis, et babüloonlased maksavad Gedalja mõrva eest kätte, sest Gedalja oli nende määratud. Seepärast otsustas Joohanan, et kõige ohutum on Egiptusesse põgeneda. Kuid Jeremija oli väga selle plaani vastu − see ei olnud Issanda tahe.
Mida teeme meie, kui meie ees on suured raskused? Kas üritame sellest parima võtta? Kas sattume paanikasse ja tekitame probleeme juurde? Või kas põgeneme? See viimane variant võib näida kõige kütkestavamana, kuid põgenemine on tavaliselt nõrkuse märk, eriti kui on selge, et see toob kaasa väga ebakindla tuleviku.
Enamikul meist on aeg-ajalt tõsiseid probleeme, võimalik, et ka pikema aja jooksul. Võib olla nii, et tekitasime selle täbara olukorra ise. Kui nii juhtub, peame hindama ausalt oma olukorda ja üritama sellest parimat võtta. Ja kui me usume Jumalasse, siis teame, et Tema on tohutu suur jõuallikas. Ta ei taha kunagi, et oma probleemide eest põgeneksime. Tema abiga suudame need lahendada.
Minu palve
Taevane Isa, aita, et ma ei põgeneks oma probleemide eest, vaid säilitaksin usu, et sina oled inspiratsiooni- ja jõuallikas, isegi siis, kui kõik näib minu vastu olevat!
In English