Teatud teemasid ei saanud Jeesus jätta välja oma üliolulistest lõpusõnadest jüngritele, kui nad suundusid Ketsemani ja risti poole. Need sõnad on käsud ja armastus. Jeesus teeb täiesti selgeks, et kui me jääme Temasse, kuuletume Tema käskudele. Ja samavõrra järeleandmatu on ta selles, et igaüks, kes jääb Temasse, on teiste vastu armastav.
Tegelikult on need kaks tulemust üks. Nagu varem täheldasime, põhinevad kõik käsud armastuse põhimõttel. Üks variseride tragöödiatest oli, et nad liiga sageli eraldasid need kaks. Ja mõned koguduseliikmed teevad sama. Nad on kuulekad kõigile Jumala korraldustele, kaasa arvatud kümme käsku, kuid nad on liiga tihti kurjad teiste vastu nii koguduses kui ka väljaspool. Ent Jeesusega ühendatud olemine on enam kui vaid väline kuulekus. See on armastav suhe Temaga ning see voolab iga päev üle armastusest nende vastu, kes on meie ümber, isegi vaenlaste vastu ja nende vastu, kes meid halvasti kohtlevad (Mt 5:44).
Jeesusega ühendatud olla tähendab elada ennastohverdava armastusega elu, kui vaja, siis isegi sel määral, et pühendame oma elu teiste heaolule. Jeesus mõistagi rääkis algselt sõdivate jüngrite vajadusest lõpetada jagelemine ülemvõimu pärast ja lasta täita süda ja teod armastusel üksteise vastu.
Kuid samamoodi on mõeldud Tema sõnad ka minule. Ja ma vajan neid. Minu loomupärane kalduvus on armastada iseennast ja kasutada sel eesmärgil ka teisi. Ent Jeesus kutsub üles seda tegevusmustrit teisipidi pöörama. Kui ma jään tõesti Temasse, siis pühendan ma oma elu selleks, et olla teistele õnnistuseks.
Inimesed on välja töötanud palju kirjeldusi, mida tähendab olla tõeline kristlane, kuid Jeesus andis parima ja kõige autoriteetsema määratluse. Tema armastus peab meie südamest välja voolama, et meil võiks olla tõeline rõõm ja meid võiks hüüda Tema sõpradeks selle sõna kõige tõsisemas mõttes.