Poolenisti päästetud

Avaldatud 11.12.2017, rubriik Päeva sõna

Kuid nüüd on ta üheks korraks aegade lõpul ilmunud, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu. Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus, nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad. Kiri heebrealastele 9:26−28

Siin on kirjakoht, mis leiab kajastamist Uues Testamendis mitmes kohas. Kiri heebrealastele räägib, et Kristus lõpetas ohverdamistöö, kui suri üks kord ristil. Kuigi seda pole vaja kunagi korrata, jätab see iseenesest inimesed ainult „poolenisti päästetuks“. Ta peab veel ilmuma „teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad“.

Oota nüüd veidike! Kas kristlased pole juba päästetud? Kas Kirjas efeslastele 2:8 ei öelda usklikele selgelt, et „teie olete armu läbi päästetud usu kaudu“?

Need asjad on kindlasti tõsi. Seepärast tuleb küsida: kuidas öeldakse siis Kirjas heebrealastele, et Jeesus tuleb tagasi „päästma neid, kes teda ootavad“, kui Jeesus juba on kristlased lunastanud? Kuidas saavad nad olla päästetud, kuid mitte veel päästetud? Enne vastamist tuleb mõista, et Paulus käsitleb sama teemat Kirjas roomlastele 13. peatükis, kus ta kutsub kristlasi üles unest ärkama, „sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime“ (salm 11).

Osa poolenisti päästetud olemise dilemmast lahendab see, et Kiri roomlastele kõneleb päästest kolme erineva nurga alt. Üks neist – õigeksmõistmine – on usklike jaoks minevik. Teine – austamine – on tulevik. Ja kolmas – pühitsus – on käesolev reaalsus. Nii asuvad elavad kristlased kahe suure sündmuse vahel. Esimene on õigeksmõistmine, mis toimus siis, kui ukslik andis oma südame Kristusele. Teine on Kristuse tagasitulek aegade lõpul.

Ja selle väljendiga „aegade lõpul“ tabame kaht suurt sündmust, mis hõlmavad kogu Uue Testamendi ajastut. Esimene on Jumala riigi algus, mida kinnitas Jeesus toimunud olevat, kui Ta alustas oma maapealset teenimistööd (Mt 4:17). Teine on kuningriigi lõplik jõustumine, kui Kristus tagasi tuleb.

Selle mõttega jõuame kirjakohani Kirjas roomlastele 8:23, kus apostel teatab, et kristlased „on Vaimu esmaand“, kuid et nad ägavad „iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust“.

Ilustamata tõsiasi on, et usklikena oleme poolenisti päästetud ja poolenisti lunastatud. Selle päästelootuse täielikkus ei saabu enne, kui Jeesus tuleb aegade lõpul tagasi ja annab meile uue keha, mis sobib meie uue südame ja tahtega.

Jaga Facebookis