Kogu tõde

Avaldatud 14.9.2019, rubriik Päeva sõna

Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad. Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe − sina, Issand, tead selle kõik ära. Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu. Psalmid 139:1−6

Kui me püüame tõesti pidada esimest ja suurimat käsku ning seame Jumala oma elu igal hetkel keskpunkti, siis on ilmselge, et tõde algab Temaga. Esiteks on Tema ainus, kes seda teab! Mitte keegi meist ei tea kogu tõde isegi mitte oma hinge kohta. Aga Jumal mitte üksnes ei tea kogu tõde, vaid Ta ka on Kogu Tõde.

Ometi kui palju aega ja energiat raiskame selleks, et üritada Jumala eest peitu pugeda, Teda petta, Teda meelitada arvama, et oleme paremad kui tegelikult. Aadam ja Eeva poevad peitu. Mooses põgeneb kõrbesse. Joona põgeneb merele. Saulus Tarsosest peidab end pideva tegutsemise taha, ajades taga selle uue, lahkuajava Tee järgijaid.

Aga mina? Mina kipun peituma mõttetusse meelelahutusse või sõnaohtrasse juttu Jumalast. Ma kirjutan lõputult päevikusse ja teen näo, et räägin Jumalale ja endale tõde, kogu tõde ja ainult tõde, nii et aidaku mind …

Ja Ta teeb seda. Tähendab, aitab mind. Ta aitab mul olla (või vähemalt üritada õppida olema) Tema ees ehe. Asi pole niivõrd Temale kogu tõe rääkimises, kuivõrd lubamises Tal näidata mulle kogu tõde minu kohta. Ja kas tead, mida? Mõnikord on asi hullem, kui ma kartsin. Kuid sageli pole see ligilähedaseltki nii halb, kui ma kartsin. Ma arvasin, et kõik on minu süü. Ei ole.

Ja siis viitab Jumal sellele, et isegi iseenda kõiges süüdistamine on uhkuse moonutatud vorm …

Kui sa tead, et sa ei ela Jumala ees ehedalt, avatult, siiralt, siis küsi Temalt, kuidas alustada. Võib-olla vajad ka inimesest sõbra abi. Ja kui sa arvad, et elad juba ehedalt koos Temaga, siis korda Taaveti palve sõnu.

„Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.“ Ma tunnistan, et kardan seda, et Sa mind läbinisti tunned, aga ma tahan, et Sina oleksid keskpunktis. Kui mingi vale asi takistab Sinu valgusel minu südame nurkadesse jõudmast, siis soovin sellest vabaneda. Aita mind!

Jaga Facebookis