Mõtted tänaseks
Iiobi raamat tõstatab mitmeid küsimusi, näiteks: kes oli autor? Me ei tea. Traditsiooniliselt omistatakse autorlus Moosesele ning seda arvamust toetas ka Ellen G. White 19. veebruari 1880 ajakirjas Signs of the Times. Aga isegi kui see arvamus on õige, ei tee see Iiobit Moosese kaasaegseks. On mitmeid märke, et Iiobi lugu leidis aset patriarhide ajastul. Seda dateeringut kinnitab ka viide Eliihu taustale, kes oli Iiobi neljast „sõbrast“ noorim ja viimane enne Jumalat, kes õnnetuse tabanud mehele kõnet pidas. Eliihu isa oli Baarakel, kes oli pärit Buusist − kohast, mis nimetati Aabrahami venna Naahori poja järgi (1. Moosese 22:20−22). Aga mis kasu on meil sellest, kui teame, et Eliihu isa nimi oli Baarakel?
Ainus asi, mida võime järeldada sellest viitest Baarakelile, on see, et ilmselt oli tegemist perekonnaga, kes oli elava Jumalaga lähedane. Nimi Baarakel osutab nagu selles suunas. Ja kui ta endale poja saab, paneb ta talle nimeks Eliihu, mis tähendab „tema on mu Jumal“. Ilmselt oli Jumalal selles perekonnas oluline osa.
Sageli näeme, kuidas inetud iseloomujooned ja halvad kombed antakse perekonnas vanematelt lastele edasi. Kuid õnneks on ka (isegi tänapäeval) perekondi, kus õnnestub järgmisele põlvkonnale edasi anda usku ja usaldust Jumalasse.
Minu palve
Issand, aita mul teha kõik, mida suudan, et anda järgmisele põlvkonnale edasi oma usku Sinusse!