Piibel ei räägi meile midagi Lea tunnetest. Kuidas ta end tundis, kui teda anti Jaakobile pärast seda, kui Jaakob oli seitse pikka aastat tema õe Raaheli pärast töötanud? Kas tal oli üldse sõnaõigust või pidi ta tegema seda, milleks isa teda sundis? Kas ta armastas Jaakobit? Kas Jaakob talle üldse meeldis?
Kindlasti suudame ette kujutada, missugused võivad olla naise tunded, kui ta teab, et teda antakse mehele, kes teda ei tahtnud. Ja siis pidi ta meest ka oma õega jagama. (Seda on meil raskem ette kujutada, kui me just ei ela riigis, kus meestel on rohkem kui üks naine.) See oli kindlasti valus ja raske.
Piiblis kirjutatust leiame mõned asjad. Näiteks kui Leal hakkavad pojad sündima, ütleb ta, et Jumal on „tema alandust näinud“, ning iga kord, kui tal sünnib poeg (tolles kultuuris väga oluline), loodab ta, et seekord hakkab Jaakob teda armastama.
Kuid väga oluline asi juhtub 1. Moosese 29:35. Ta oli oma kolmele pojale pannud nimeks „Vaata – poisslaps!“, „Jumal kuulis“ ja „Kiindunud“, lootes, et Jaakob kiindub temasse kolme poja tõttu. Seejärel sünnib Leale kolmas poeg ning Piibli aruande kohaselt ütleb ta: „Nüüd ma kiidan Issandat!“ Ja ta paneb pojale nimeks Juuda, mis tähendab „Kiida Jumalat“.
Võib-olla oli Lea omandanud raske õppetunni, et Jumala laps peab õppima kõigest hoolimata Teda kiitma. Kiida Teda headel aegadel, kiida Teda raskel ajal ja eelkõige kiida Teda võimatul ajal – see on ainus moodus sellest läbi tulla!
Ehk oli Lea õppinud, et halvast olukorrast saab parima võtta, kui anda see Jumala kätte ning elada lihtsalt Tema lapsena, võtta kannatlikult vastu see, mis tuleb, ja oodata, et Jumal teostaks oma suure plaani.
Ei tea, mida oleks Lea arvanud siis, kui ta oleks teadnud, et tema poeg, „Kiida Jumalat“, osutus Messia vana-vana-vana-…-vanaisaks?
Ei tea, missuguseid valikuid teeme täna, mis tunduvad väikesed, kuid osutuvad väga tähtsaks plaanides, mis Jumalal on meie jaoks ...
Vääriline Jumal, Sina oled väärt kogu meie kiitust! Aita mul õppida Sind kiitma igal juhul, igal ajal, ükskõik kas ma saan aru või mitte! Meenuta mulle, et ma olen Sinu mitteunustatud laps, isegi kui tundub, et teistel on minust suurem sõnaõigus selle kohta, kuhu mu elu suundub või mida ma teen. Sa oled suur, Sa oled võimas, Sa oled väljaspool minu arusaamisvõimet. Ja mis kõige parem, Sa oled minu Abba, minu kallis Isa.
In English