Siin on sügava tähendusega mõte: Jeesus kui meie kohtumõistja. Paljud meist on näinud kohtumõistmisest pilte, kus teataval määral osavõtmatu (kui mitte hirmuäratav) Isa istub kohtunikutroonil ja Jeesus on Tema ees silmili maha heitnud, et paluda oma järelkäijate päästmise pärast.
See on mõlemas mõttes vale. Esiteks ei ole Isa ükskõikne, rääkimata hirmuäratavusest. Ta ei ole keegi, keda Jeesus või keegi teine peab veenma. Selle juhtumi selge fakt on: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.“ (Jh 3:16, 17)
Peleta eemale kõik mõtted Jumalast kui karmist kohtumõistjast, keda kaastundlik Kristus peab veenma. Ei! Isa ise oli see, kes lahke ja hooliva südame tõttu algatas lunastusplaani.
Isa ei alustanud mitte üksnes plaani, vaid Jeesuse sõnul oli Isa andnud Talle üle isegi kohtumõistmise kohustuse. Ja see on alles loo huvitava osa algus, sest Jeesus räägib Johannese 12. peatükis, et Ta pöörab meie kohtuotsuse ümber.
Kas seda on raske uskuda? Kuula Teda: „Kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma. Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.“ (Jh 12:47, 48)
Ma tean, et Jeesus ütles, et Tema sõnad on need, mis viimaks kohut mõistavad. Aga mõtle selle väite kaasmõttele. Sina ja mina kui üksikisikud teeme selle kohut mõistva sõna aktsepteerimise või tagasilükkamise otsuse. Meil on lõplik otsuse tegemise meelevald selles suhtes, kus tahame veeta igaviku. Oluline on see, kuidas suhtleme Temaga Tema Sõna kaudu. Selles mõttes oleme iseenda kohtumõistjad.
Sama põhitõde paistab välja salmist Johannese 3:36: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.“
Me peame võtma tõsisemalt suuri võimalusi ja kohustusi, mille Jumal on meile igaühele Jeesuse kaudu andnud.
In English