Mõtted tänaseks
Iiobi raamat on kütkestav lugu. Raamatu peateema on küsimus, mis on inimmõistust vaevanud läbi aegade: miks peavad mõned inimesed nii kohutavalt kannatama? Kohe loo alguses räägitakse sellisest mõõtmest, mis on tavaliselt meie eest varjatud. Nähtamatutel jõududel on oluline osa. Kui loeme järgnevaid peatükke Iiobi ja tema sõprade vahelisest dialoogist, saab selgeks, et inimeste vastused on kannatuste mõistatuse lahendamiseks täiesti küündimatud. Viimane dialoog, mis toimub Jumala ja Iiobi vahel, annab rohkem mõtteainet. Nimelt seda, et inimese ainus võimalus oma piiratuse juures kannatuste probleemiga toime tulla, on usaldada tingimusteta kõigeväelist Jumalat.
Raamatu viimases peatükis on Iiobi hädad möödas. Ta on rikkam kui enne ning ta saab seitse poega ja kolm tütart. Ta elab „õnnelikult elu lõpuni“, see tähendab, veel 140 aastat. Jemiima on kolmest tütrest vanim. Kahe teise nimed on Ketsia ja Keren-Hapuuk. Märkimisväärne on, et kolme tütarlapse nimed on ära toodud, kuid poiste nimed mitte. Ja kõigi patriarhaalse aja reeglite vastaselt saavad Jemiima ja tema õed pärandist võrdse osa, täpselt nagu nende vennad. Võime järeldada, et selle fakti kirjapanek oli sihilik. Kurjus sai lüüa ning isegi meeste-naiste suhe − koos tavapärase ebavõrduse ja naiste meestele allutamisega − sai (sellel juhul) Jumala algsele plaanile vastavalt taastatud.
Minu palve
Kõigi inimeste Isa, aita täna kõigil Sinu lastel teha oma parim, et taastada algne täielik võrdsus meeste ja naiste vahel!
In English