Tundub, et aasta 1852 oli adventistide jaoks tegus aasta. Sel aastal kuulis hingamispäevast esimest korda 19-aastane noormees S. N. Haskell ja tema reaktsioon oli: „Kui tahate seda vana juutide sabatit pidada, siis laske käia, aga mina seda ei tee!“
Haskell oli seebimeister ja oli just rongiga jõudnud Massachusettsi osariiki Springfieldi. Tal oli suur reisikohver ja ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Hingamispäevapidaja William Saxby kodu oli sealsamas lähedal ja ta pakkus, et lubab Haskellil oma kohvrit seal hoida. Peale selle kutsus ta noormehe endale külla.
Hiljem jutustas Haskell, et Saxby riputas seintele joonised ja graafikud ning selgitas lühidalt pühamut ja kolme ingli kuulutust. Seejärel lisas ta, et hingamispäev on nende asjadega tihedalt seotud ning andis Haskellile edasiseks reisiks kaasa traktaadi hingamispäevast.
Haskell luges rongis traktaati ning hakkas peagi pead murdma, kas see kõik on tõesti tõsi. Umbes viis miili enne oma sihtkohta väljus ta rongist, võttis traktaadi ja Piibli ning läks üksinda läheduses asuvasse metsa, et see asi Jumalaga lõplikult selgeks maadelda.
S. N. Haskell tuli metsast välja mitte üksnes hingamispäevapidajana, vaid ka traktaatide ja brošüüride väärtusesse uskujana.
Kui ta asus hiljem perega Massachusettsi osariiki S. Lancasterisse elama, leidis ta grupi naisi, kes tegid seal misjonitööd kirju ja brošüüre saates ning ta organiseeris sellest algatusest misjoniseltsi Vigilant Missionary Society. Ta oli ka üks neist, kes aitas rajada Atlandi Uniooni kolledži, peale selle reisis ta Sõna kuulutades paljudes riikides mitmel kontinendil.
Ta on tuntud kui misjoniseltsi Tract and Missionary Society isana.
Jumal, Sa oled tõotanud, et Sinu valgus jõuab ümber maakera ja nii see on. Kuid siiski on veel palju pimedust ning praegu on veel paremini üle maailma ulatuv tehnoloogia, et kõigisse maailmanurkadesse jõuda. Näita mulle minu osa Sinu valguse levitamises!
In English