Kas Jumal tahab, et raiskaksid kolmandiku oma elust?

Avaldatud 17.7.2019, allikas Adventist Review

Kolmandal üleilmsel tervise- ja elustiilikonverentsil Loma Linda ülikoolis Ameerika Ühendriikides ütles üks peaesinejaid Daniel Giang, et paljud seitsmenda päeva adventistid veenavad end mõttega, et magamatus on okei.

„Me ei seosta magamist sellega, et saame energiat teha tööd, mida Jumal soovib, et teeksime,” ütles ta.

Kõneledes umbes 800 terviseedenduse spetsialistile 90 riigist, ütles Giant, et adventistid ei esita endale küsimust: „Miks me kulutame kolmandiku oma elust magamisele? Kui ma olen hea juht, hea administraator, siis peaksin ka öösel oma tööülesannetega toime tulema.”

„Kuid uni ei ole probleem,” sõnas ta. „Uni on Jumala kingitus.”

Giang, kes on Loma Linda ülikooli meditsiinihariduse asepresident, selgitas, et loomulik uni on väga oluline meie füüsilisele, psühholoogilisele, sotsiaalsele ja vaimulikule tervisele, vaatamata sellele, mis eas inimene on.

„Unepuudusel võivad olla hävitavad ja pikaajalised mõjud,” ütles ta. „Sümptomite hulka kuulub kehv õpivõime, tähelepanupuudulikkus ja kehv otsustusvõime. Suurema tõenäosusega vajutad saada-nupu mittemõistliku kirja puhul ja langetad läbimõtlemata otsuseid.”

Unepuudus võib viia ka läbipõlemiseni, süvendada depressiooni või ärevust, vähendada vastupidavust ja halvendada enesetunnet, selgitas Giang.

„Aina enam uurimusi näitab, et inimesed, kes ei maga piisavalt, haigestuvad vanemas eas suurema tõenäoususega Alzheimeri tõppe ja põdevad dementsust,” ütles ta. „Ja siis on veel uneapnea.”

Uneapnea juhtub siis, kui hingamine une ajal lakkab korduvalt ja inimene võib hingeldades ärgata. Tavaliselt kaasneb sellega vali norskamine ja liigne päevane unisus.

„Ma olen kuulnud inimesi ütlemas, et norskamise pärast ei sure keegi, aga ma tean vähemalt kahte juhtumit, kui see on siiski nii olnud,” sõnas Giang.

Giang selgitas, et „lihtsalt teadvuseta olemine” ei tähenda, et sinu aju tõlgendab seda taastava unena. Ta rõhutas tungivalt, et on igasuguse uneabi vastu, kuna nende tulemus ei ole loomulik uni. Kui me magame loomulikult, sõnas ta, läbib meie aju erinevad etapid, kaasa arvatud unenägudega uni, kiirete silmaliigutustega uni (REM-uni – rapid-eye-movement). Iga staadium saavutab oma täiuse 90 minutiga. Kui sinu aju ei läbi neid etappe, siis ei tunne sa Giangi sõnul end ärgates puhanuna.

Enamik täiskasvanuid saab parima kvaliteediga une öö esimeses pooles. Hilisteismelised ja noored täiskasvanud jäävad üldiselt paremini magama ja ärkavad ka hiljem.

„Kui loeng algab kell seitse hommikul, siis kelle unegraafikuga see paremini sobib, kas tudengite või professori omaga?” küsis Giang. „Professori graafikuga, mitte tudengite omaga,” vastas ta ise.

Et uni oleks parem, muuda magamistuba meeldivaks kohaks, andis Giang nõu. Seal peaks olema hea õhuvahetus, see peaks olema vaikne ja pime. Voodi ja õhutemperatuur peaksid olema mugavad. Pane muretsemine oma ajagraafikus muule ajale ja säti magamaminemine kogu aeg ühele ajale, samuti hommikune ärkamine.

„Magamaminemise rutiini võiks kuuluda see, et teed kolme asja: mõtled igal õhtul sellele, mille eest oled Jumalale tänulik, tänad nende eest ja annad oma probleemid Jumalale üle,” rääkis Giang. „Mõtle Jumala imedele ja sa magad paremini, tunned end paremini ja oled Jumala viinamäel tõhusam juht.”

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat