Kui mu abikaasa oli väike, oli nende peres kaheksa liiget. Tema vanemad olid väga külalislahked, seega istus nendega koos lauas alati palju abivajajaid. Nad ei olnud jõukad, aga kuidagi jätkus alati piisavalt toitu neile ja külalistele. Tema vennad ja õed ütlesid alati, et kuigi nad ei näinud toitu paljunemas, on nad kindlad, et sageli paljundas Jumal imeliselt toitu, et kõik saaksid söönuks.
Johannes kirjeldab oma evangeeliumis pikka ja tähenduslikku suhtlust Jeesuse ja rahva vahel, mis toimus pärast viie tuhande mehe söötmist (Johannese 6:26−58). Rahvas, kes oli imeliselt kõhu täis saanud, palub nüüd Jeesusel teha veel ühe ime, et nad võiksid temasse uskuda. Nad ütlesid: „Meie esiisad sõid kõrbes mannat.“ (salm 31) See oli Jumal, kes andis neile mannat ja pidas neid kõrbes ülal iga päev nelikümmend aastat. Mulle meeldib väga manna lugu, mis on kirjas 2. Moosese raamatu 16. peatükis; võta hetk, et seda lugeda. Võib-olla oleksid olnud nende murelike hulgas, kes üritasid koguda rohkem kui ühe päeva varu, olemata kindel, kas Jumal järgmine päeva toitu annab. Kas ma oleksin piisavalt usaldanud, et seitsmendal päeval puhata ja tähistada oma Hoolitseja usaldusväärsust oma laste suhtes? Johannese evangeeliumi 6. peatükis avaldas Jeesus, et manna osutas Temale, kes oli tõeline Manna, mis tuli alla taevast Jumala juurest. Materiaalne hoolitsus kõrbes osutas vaimulikule ülalpidamisele, mis meil on Jeesuses. Esimene oli kaduv, kuid viimane on igavene toidus. Jeesus ütles: „Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.“ (salm 51) Jumal hoolitseb armastavalt kõigi meie vajaduste eest, nii füüsiliste kui ka vaimulike eest. Usaldagem Tema ustavust ja heitkem oma mured risti jalamile. „Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?“ (Kiri roomlastele 8:32)
Minu vastus:
In English