Meil on ainult veidi aega võitlemist, siis tuleb Kristus ja see võitlusstseen saab läbi. Siis on tehtud meie viimased pingutused koos Kristusega töötamisel ja Tema kuningriigi edendamisel. Mõned, kes on seisnud lahingu eesliinil ja pannud sissetungivale vaenlasele innukalt vastu, langevad teenistuskohustuste täitmisel. Elavad vaatavad langenud kangelastele kurvalt järele, kuid pole aega töö katkestamiseks. Nad peavad täitma tühja koha rivis, haarama surmast halvatud käest lipu ning kaitsma uue energiaga tõde ja Kristuse au. Patu – pimedusjõudude – vastu tuleb astuda nii nagu ei iial varem. Aeg nõuab energilist ja otsusekindlat tegutsemist neilt, kes usuvad käesoleva aja tõde.
Kui meie Lunastaja tuleku ootamise aeg näib pikana, kui mure all küürus ja raskest tööst väsinuna soovime kannatamatult võitlusest auväärselt vabaneda, siis tuletagem meelde – ja laskem sel mälestusel iga nurinat kontrollida –, et me oleme jäetud maa peale tormide ja konfliktide küüsi kristliku iseloomu täiustamiseks, meie Isa Jumala ja Vanema Venna Jeesusega paremini tuttavaks saamiseks ja Õpetaja heaks töötamiseks, et võita Kristusele palju hingi, nii et võiksime rõõmuga kuulda sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane. … Mine oma isanda rõõmupeole!“ (Matteuse 25:21)
Ole kannatlik, Kristuse sõdur! Veel veidi aega ja siis tuleb see, kes peab tulema. Öö täis väsitavat ootamist, valvamist ja kurvastust on peaaegu läbi. Peagi antakse tasu, koidab igavene päev. Praegu pole aega magada, pole aega lubada endale asjatut kahetsustunnet. See, kes söandab praegu uinuda, jääb ilma väärtuslikest võimalustest head teha. Meile on antud õnnistatud eesõigus koguda suures lõikuses vihke ning iga päästetud hing on lisatäht Jeesuse, meie jumaliku Lunastaja kroonis. Kes tahaks heita seljast soomusrüü, kui lahingus veidi edasi tungides saavutaks ta uusi võite ja koguks uusi trofeesid igavikuks? − The Review and Herald, 25. oktoober 1881.
In English