Ole ustav piskus... II

Avaldatud 29.7.2016, rubriik Päeva sõna

Aga Jabest austati rohkem kui ta vendi; ta ema oli temale nimeks pannud Jabes, öeldes: „Sest vaevaga olen ma tema ilmale toonud.” Ja Jabes hüüdis Iisraeli Jumala poole, öeldes: „Oh, õnnista mind rohkesti ja laienda mu maa-ala! Olgu Su käsi minuga ja päästa mind kurjast, et mul vaeva ei oleks!” Ja Jumal saatis, mis ta palus. 1. Ajaraamat 4:9, 10

Te mõelge vaid, milline põhjus saada Piiblis eriliselt ära märgitud! Jabes, mees, kes palus Jumalalt õnnistust ja sai selle! Ja mitte kusagil Piiblis ei enne ega pärast ei otse ega kaudselt, pole temast enam rohkem juttu. Minu arvates näitab see, kui tohutult oluline on Jumala jaoks see, et meil oleks Temaga lähedane suhe, seda sõltumata meie positsioonist ühiskonnas, igapäevatööst või sellest, mitu inimest meid teavad-tunnevad.

Jumal elab ja tegutseb igaühes meis ja meie väikestes igapäevastes asjades. Üks lause Jumala tunnistuseks võib omada tagajärgi, mida me ei suuda ettegi kujutada. Üks vale valik küsimuses, mis võib lausa pisiasi tunduda, võib samuti tuua kaasa suuri tagajärgi. Piibel räägib sellest – meie igapäevasest elust ja väikestest asjadest, mida me hommikust õhtuni teeme.

Andku Jumal meile tarkust ja julgust alistuda nii väikestes kui suurtes asjades Temale ja saada kuulsaks kui inimesed, kes palusid Jumalat ja said oma palvetele vastused.

Tanis Kulp