Need, kes on Jumalaga ühenduses, on Püha Vaimu väe kanalid. Kui inimene, kes iga päev suhtleb Jumalaga, eksib teelt, kui ta pöördub korraks eemale vankumatust Jeesusele vaatamisest, siis mitte sellepärast, et ta teeks tahtlikult pattu. Kui ta mõistab oma viga, pöördub tagasi ja kinnitab pilgu Jeesusele, siis fakt, et ta eksis, ei muuda teda Jumala südamele vähem kalliks. Ta teab, et tal on osadus Päästjaga, ja kui ta mingis asjas tehtud vea pärast noomida saab, ei ole ta tusane ega kurda Jumala peale, vaid muudab eksimuse võiduks. Ta õpib Õpetaja sõnadest õppetunni ja võtab õppust, et mitte lasta end taas petta.
Neil, kes tõeliselt Jumalat armastavad, on sisemine tõendus, et Jumal armastab neid, et neil on osadus Kristusega ja et nende südant soojendab tuline armastus Tema vastu. Käesoleva aja tõde usutakse mõistliku usaldusega. Võib öelda täie kindlusega: „Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga. … Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie südameis.“ (2. Peetruse 1:16−19)
Hinge siseelu ilmutab end välises käitumises. Andku Jumala Sõna oma tunnistust sõnumitooja poolt, kelle Jumal on saatnud praegusel lõpuajal sõnumiga, et valmistada rahvas Issanda päeval seisma jääma. „Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: „Sinu Jumal on kuningas!““ (Jesaja 52:7)
Niinimetatud haritlaste tarkusele ei või loota, kui nad ei ole õppinud ega õpi iga päev Kristuse koolis. Inimesed võivad oma oletatavas tarkuse planeerida ning filosoofia teooriaid ja süsteeme välja mõelda, kuid Issand nimetab neid tühisteks ja rumalateks. Issand ütleb: „Sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam.“ (1. Kiri korintlastele 1:25) − The Review and Herald, 12. mai 1896.
In English