Olen kindel, et oled abielutõotusi kuulnud; võib-olla oled ise oma pulmatseremoonial selle välja öelnud. Me tõotame teineteisele ustavad olla haiguses ja tervises, rikkuses ja vaesuses ja nii edasi. Seejärel lõpetav lause: „Kuni surm meid lahutab.“ On imeline, et meie taevase Peigmehega on asi täpselt vastupidine! Tema surm ühendab meid ja garanteerib meile igavese elu koos Temaga!
Piibel õpetab, et tuleb uus maa, kus Jumal elab koos oma rahva, oma pruudiga igavesti: „Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja. Ja ma kuulsin valju häält troonilt hüüdvat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures … ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.“ (Ilmutuse 21:2, 3) See on ilma valu, haiguse ja surmata igavik! Ja kogu taevas on meist, Tema pruudist, vaimustuses: „Minu juurde tuli üks seitsmest inglist … ning ta rääkis minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!““ (salm 9) Jah, Jumala rahva jaoks on igavene, ilma valuta tulevik. Selles patuses maailmas näeme abielutõotuste ja truuduse murdmist, mis murrab meie südame. Kuid nii ei ole taevase Peigmehega! Ta soovib innukalt, et meil oleks koos Temaga igavene kodu. Ilmutusraamatu lõpus esitab Talle pruut kirgliku kutse: tulge ja ühinege meiega! Meie, pruut, oleme nii elevil, et meie Peigmees on lähedal ja me ei soovi, et keegi läheks kaduma! „Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!“ Ja see, kes kuuleb, öelgu: „Tule!“ Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!“ (Ilmutuse 22:17) Oo jaa, meie jaoks on see tausta! Kuid Peigmehe jaoks maksis see Tema elu. Ma ootan väga Tema kallistust pärast kõiki neid aastaid kannatusi ja valu. Ta igatseb meid ja sind kaisutada ning tervitada valuvabas igavikus. Kui sul on täna kannatused, andku see kindel tulevik sulle julgust! Pulmamarss algab kohe: siit tuleb Peigmees!
Minu vastus: