Kõik

Avaldatud 25.9.2021, rubriik Päeva sõna

Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester, ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt! Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!“ Ja Aabram andis temale kümnist kõigest. 1. Moosese 14:18−20

Aabrahami ja Melkisedeki vaheline vahetus on Piibli üks lühemaid ja samas üks paeluvamaid kohtumisi. Kuigi me usume, et Melkisedek on inimene ja mitte kristofaania (Jeesuse eelkehastus), tundub üsna ilmne, et ta on Kristuse algkuju või sümbol. Üks tugevamaid vihjeid sellele, et ta oli Jeesuse eeltähendus, on tema kingitustes Aabrahamile − need olid leib ja vein.

Need kaks kingitust on juhtumisi osasaamisteenistuse elemendid, mis kujutavad Kristuse ihu ja verd. Fakt, et preester ja kõige kõrgema Jumala esindaja toob need elemendid Jumala sõbrale, ei ole tõenäoliselt kokkusattumus. Kogu Aabrahami teekond tõotatud maale, samuti hiljem Egiptusest põgenenud järeltulijate oma, osutab ettepoole Jumala rahva lõplikule väljaminekule vaimulikust Paabelist ja Egiptusest taevasesse Kaananisse ja uude Jeruusalemma. Kristuse kõige tähtsam panus meie päästesse on Tema elu Kolgatal.

Selles kontekstis on Aabrahami antud kümnis mõjuvõimas avaldus. See näitab, missugune on tõeline tänulikkus. Leib ja vein rõhutavad seda, mida Jumal on valmis meie päästesse panustama − see on absoluutselt kõik. Ja kui me vastutasuks anname oma sissetulekust kümnise, siis ei tähenda see, nagu suudaksime oma pääste ära teenida. (Sa märkad, et kümnise andmine toimus alles pärast seda, kui Melkisedek oli Aabrahamile heldekäeliselt sümbolid üle andnud.) See on pigem tänulikkuse väljendus, millega öeldakse: „Kõik, mis ma olen, ja kõik, mis mul on, kuulub Sulle.“

See näitab, et meie suhe Jumalaga ei ole pelgalt seaduslik tehing; see on sügavamõtteline suhe, kus mõlemad, nii Jumal kui inimene, annavad end täielikult teisele − üsna samamoodi nagu mees ja naine annavad end teineteisele nii täielikult, et saavad põhimõtteliselt üheks inimeseks (nagu viitab Paulus Kirjas efeslastele 5. peatükis). Jeesus samastab end meiega nii täielikult, et Ta on võtnud endale inimese identiteedi igaveseks ning kavatseb elada igavesti meie keskel, uueks loodud maal. Meie samastame end Jeesusega nii täielikult, et meid peetakse Aabrahami sooks (Kiri galaatlastele 3:29), me võtame nime „kristlane“ ja arvestame, et kõik, mis meil selles elus on, kuulub Temale.