Pühapäeval, 24. novembril kogunesid lasteklasside õpetajad Tartusse, et üheskoos aru pidada. Koosolemine algas Eesti liidu presidendi David Nõmmiku mõtisklusega lastetöö olulisusest ning sellest, kuidas lapsed jälgivad meid ning õpivad meie tegudest, meie olekust ja sõnadest. Meie saame olla vahelülideks, kes peegeldavad Kristuse armastust ja hoolivust ning kes juhatavad lapsed Jumala juurde.
Õpetajaid tuli kohale Eesti eri paigust ning kokku sai meid kohe päris suur hulk (tervelt 25). Esmalt toimus tutvusring, kus mainiti ära ka lastega töötatud aeg. Vahva oli näha, et oli nii staažikaid õpetajaid kui ka noori hakkajaid, kellel alles mõne tunni kogemus seljataga. Usun, et sellised kokkusaamised julgustavad nii juba vanu kui ka uusi õpetajaid, nähes tulihingelisi ja motiveeritud õpetajaid.
Grupitöös arutati koguduse lastetööga seonduvate rõõmude üle, toodi välja heameel lastest endist, nende avatusest ja siirusest ning võimalus näha laste vaimulikku kasvu. Õpetajad leidsid ka, et mängulised tunnid on vahvad nii lastele kui ka neile endile, sest laste huvi Piibli vastu aina kasvab. Rõõmu valmistas ka teadmine, et mõnes koguduses on palju lasteõpetajaid, mis võimaldab lastel Jumalat tundma õppida erinevate õppemeetodite kaudu ja omavahel õpetamise koormat jagada. Samuti hinnati koostööd lastevanematega ning juhiti tähelepanu, et oluline on ka kodus leida igapäevaselt aeg koos Piiblit uurida ja hingamispäevatunnis läbitud teemat kinnistada. Suuremate üleeestiliste ürituste analüüsimisel oldi tänulikud lastelaagrite eest (poiste-, tüdrukute-, rajaleidjate ja pillilaagri eest) ning laste laulupäeva toimimise eest. Sellised ettevõtmised on ülesehitavad nii lastele kui ka korraldajatele.
Üheskoos peeti plaane lastetöö paremaks organiseerimiseks nii üleeestilistel suurüritustel kui ka konkreetselt lastele mõeldud ja korraldatud ettevõtmistel. Arutluste käigus sündis vahvaid mõtteid, kuidas õppeaasta sees tõsta laste omavahelist suhtlusvõimalust küllaminekutega (koguduse lapsed külastavad teise koguduse lapsi). Oluline oli tunda end ühise meeskonnana vastustamas koguduse tähtsa töölõigu eest ja tajuda enda vastutust panustada. Selle asemel et oma koorma üle nurisedes ägada: „Miks mina?“, tuleks meil hoopis sagedamini endalt küsida: „Miks mitte mina?“ Kui midagi teha, siis ikka nii, et ka endal on tegemisest ja tulemusest rõõmu.
Lõpetuseks usaldati südamesoovid ja mured Taevaisa kätte. Kui Sinagi tunned, et võiksid oma palves tuua Jumala ette lastetöö ning selle toimimise, siis oleme selle eest väga tänulikud. Ühiselt leidsime, et jätkuvalt tuleks palvetada selle eest, et
- ... meie lapsed ja laste õpetajad oleksid õnnistatud ning et kõigi suhe Jumalaga võiks kasvada iga päev,
- ... nii koguduse oma lapsed kui ka lapsed väljastpoolt kogudust võiksid jõuda lastetundi (et neid võetaks ikka kirikusse kaasa ning nad võiksid kohtuda seal üksteise ja Jumalaga),
- ... õpetajatel jätkuks soovi, indu, ideid ja motivatsiooni lastega tegutseda,
- ... Jumal annaks märku õpetajatele ja ka teistele koguduseliikmetele selles osas, kuidas ja kus saavad nemad lastetöös kaasa aidata,
- ... planeeritud ettevõtmised võiksid õnnestuda.
Ja kindlasti võime tänada Jumalat iga õpetaja eest, kes soovib kasutada oma oskusi, aega ja armastust tööks lastega.
In English